maiu: juuli 2015

Uurimus väetiste, multšide, geosünteetide ja servamaterjalide kohta.

Väetised

Väetised on ained, mida kasutatakse saagi suurendamise, selle kvaliteedi parandamise või mulla viljakuse tõstmise eesmärgil ja millede mõju avaldub taimede toitumistingimuste paranemise kaudu.

Koostise alusel jaotatakse väetised

orgaanilised väetised
mineraalväetised

Orgaanilised väetised koosnevad erinevate organismide jäänustest või nende elutegevuse tagajärjel tekkinud ainetest. Orgaanilise väetise puhul asuvad mullas leiduvad mikroorganismid väetises leiduvat taimset materjali lagundama ning muudavad selles sisalduvad toitained taimedele kergesti kättesaadavaks. Levinud orgaanilised väetised on sõnnik, turvas, kompostid, haljasväetised jt. Kaubanduses on saada kanakaka graanuleid, hobusesõnnikut ja selle graanuleid, samuti Biolani loodusväetis, mis koosneb kanasõnnikust ja mereadrust. Samuti müüakse vedelal kujul mineraalväetisi.

Ise olen kasutanud orgaanilisi väetisi peamiselt köögiviljade väetamisel, kuid ka lillede väetamisel.

Kaubandusest saadaolevatest olen kasutanud kanakaka graanuleid. Kuna ma komposteerin oma aia- ja köögijäätmed, siis on ka see hea väetis minu taimedele.

Mineraalväetised jaotatakse:

a) lihtväetised — sisaldavad vaid ühte põhitoiteelementi või mikroelementi.

Nad jaotatakse omakorda:

• makroväetised – sisaldavad makroelementi,

• lämmastikväetised,

• fosforväetised,

• kaaliumväetised

• mikroväetised – sisaldavad mikroelementi,

• boorväetised,

• tsinkväetised jne

b) kompleksväetised – sisaldavad kahte või enamat taime põhitoiteelementi või mikroelementi.

Nad jaotatakse omakorda:

• kombineeritud väetis, mille graanulisse kuulub mitu toiteelementi, nt Cropcare NK,

• väetissegud, mis saadakse lihtväetiste omavahelise kokkusegamise teel (Holding Invest väetissegud jne).

Kõige parem on kasutada kompleksväetisi, sest on lihtväetistest efektiivsemad, kuna toitained on igas graanulis kindlas vahekorras ja see tagab toitainete soovitava vahekorra ka mullas. Laialdast kasutust leiavad meil AS Baltic Agro kompleksväetised.

Kompleksväetiste kasutamise aeg valitakse vastavalt põhitoiteelementide sisaldusele. Näiteks ,kui ülekaalus on lämmastik, siis kasutatakse seda kui lämmastikväetist ja kui fosfor, siis kui fosforväetist või kui kaalium, siis kui kaaliumväetist. Kevadel kasutatakse rohkem lämmastikku sisaldavaid väetisi, kuid sügisel lämmastikuvaeseid väetisi või üldse ilma lämmastikuta.

Kaubanduses on väetiste valik päris suur. On nii granuleeritud väetisi, kui ka vedelväeisi. Väetiste kasutamisel tuleb alati täita pakendil olevaid juhiseid ja arvetada taime vajadustega.

Olen ka ise kasutanud erinevaid mineraalväetisi. Kõige enam ilmselt vedelväetist nii toa- kui suvelillede väetamisel.

Multšid

Multšiks nimetatakse istutusaladele pandavat 2-7 cm paksust materjali kihti, et ei oleks vaba musta mullapinda, kus umbrohu seeme langeb ja seal kasvamaks saaks hakata. Lisaks umbrohu levimise tõkestamisele on multšil veel mitmeid häid omadusi :
multš aitab säilitada mulla niiskusesisaldust,
väldib mullale kooriku teket,
vähendab mulla temperatuuri suurt kõikumist,
aeglustab kevadel maa sulamist,
võimaldab reguleerida mulla happesust või leelisust,
vähendab mulla paatumist ja erosiooni,
alandab tallamisest tekkivat mulla tihenemist,
parandab mulla lõimist aias ja kultuurmaastikul,
on dekoratiivne aiakujunduselement,
võib varustab taimi orgaanilise väetisega,
soodustab kõigi mullas asuvate kasulike organismide elutegevust,
hoiab ära aiaviljade mullaseks saamise tugeva vihma korral

Multšid võib jaotada

orgaanilised
mineraalsed
sünteetilised

Orgaanilised multšid on lagunevad, muutuvad aja jooksul ise mullaks.Nende kihti peab aeg-ajalt uuendama. Orgaanilise multši kihi paksus võiks olla 5-7 cm, v.a. muruniide ja saepuru, mille paksus on hea 2-3 cm. Meeles tuleb pidada seda, et orgaanilise multši kõdunedes kasutavad mikroorganismid ära rohkesti mullas leiduvaid lämmastikelemente, seepärast tuleks kindlasti lisada lämmastik- või segaväetisi. Orgaanilised multšid on näiteks männikoor, puulehed, turvas, saepuru, niidetud muru, hakkepuit, põhk, pilliroog, männiokkad, adru, ajalehed, papp.
Kaubanduses on orgaanilistest multšidest saada männikoort, hakkepuitu (ka värvilist), turvast.
Ise olen orgaanilistest multšidest kasutanud männikoort ilupõõsaste ja okaspuuvormide istutusalal,
hakkepuitu tõstetud köögiviljapeenarde vahel, saepuru vaarikate all, muru niidet marjapõõsaste ja viljapuude all. Selline multš marjapõõsaste all hoiab väga hästi ära naadi vohamise. Samuti meeldib mulle hakkepuit peenarde vahel, kuid kahjuks tigudele meeldis sinna oma pesa teha.

Mineraalsed multšid on näiteks kergkruus, dekoratiivkivid, paekivi killustik, graniitkivi killustik, merekarbid, liiv, kruus, tellisepuru. Mineraalsed mulšid sobivad väga hästi suuremate pindade kujundamiseks. Kasutades erineva fraktsiooni ja värvusega multše on võimalik kujundada erinevaid geomeetrilisi mustreid ja ornamente. Mineraalsete multšide alla tuleb laotada peenravaip, et vältida erinevate pinnasekihtide segunemist.
Mineraalseid multše on kaubanduses mitmeid erinevaid : kergkruusa erineva fraktsiooniga, killustikku, erinevaid dekoratiivkive.
Mineraalsetest multšidest olen kasutanud kruusa peenarde vahel. Peale selle, et hoiab ära umbrohu, ei meeli see ka tigudele.
Pildid erinevaest orgaanilistest ja mineraalsetes multšidest :

Sünteetilised multšid on kilemultš, peenravaip ja tekstiilmultš.
Kilemultši kasutatakse sageli taimede istutusreal umbrohtude leviku piiramiseks ja saagi määrdumise vältimiseks (nt maasika-, kurgi-, rabarberipõldudel).Peenravaip sobib kasutamiseks maasika- ja muudes istandustes, püsilillepeenras, puude- ja põõsaste all umbrohu kasvu takistamiseks, teede rajamisel pinnase kihtide eraldamiseks, puukoolis taimepottide alla jne Tekstiilimultš on spetsiaalselt väljatöötatud kerge pinnakattematerjal, kasutamiseks aianduses ja haljastuses.takistab umbrohu kasvu ja kiirendab ka noorte taimede juurdumist, kuna hoiab pinnase niiske ja sooja. Tekstiilmultši võib kasutada ka erinevate pinnasekihtide eraldamiseks, näiteks drenaaži ja substraadi vahel lillepeenras.

Olen ka ise kõiki neid kasutanud. Maasikate multšimiseks linnaaias eelistaksin kilemultši. Kasutasin ka tekstiilmultši, kuid see lagunes kiiresti.

Geosünteedid

Geosünteedid jagatakse:
• geotekstiilid,
• geovõrgud,
• geomembraanid,
• geosünteetilised savivahekihid ja
• geokomposiidid.

Polümeerseid materjale kasutatakse pinnase omaduste parendamiseks viimastel
aastatel järjest rohkem. Toodete nomenklatuur on plahvatuslikult kasvav. Nende
kasutusalad on väga mitmekesised.
Peamised kasutusalad:
– pinnase tugevdamine;
– pinnase veejuhtivuse vähendamine;
– pinnase veejuhtivuse suurendamine;
– pinnasekihtide eraldamine;
– nõlvade pindade kindlustamine.
Lähtematerjaliks geosünteetide valmistamisel on polüester, polüpropeen, polüetüleen,
polüvinüül, polüamiid jne. Peamiselt kasutatakse neid teede ehituses.

Põhilisteks geotekstiilideks mida kasutatakse haljastuses on:
-polüpropüleenkiududest filterkangas pinnase tugevdamiseks, umbrohu ja erosiooni tõkestamiseks;
-juuretõkkekangas, mis takistab puujuurte tungimist istutusalasse;
-katteloor külmaõrnade taimede kaitseks. Katteloor aitab stabiliseerida öise ja päevase õhutemperatuuri kõikumisi ning kaitseb taimi kergemate öökülmade ja kahjurite eest.
-varjutuskangas varakevadise päikesepõletuse kaitseks, sobib kasutada ka aiakultuuride istutusjärgseks varjutamiseks nii avamaal kui kasvuhoones, samuti tuuleõrnade taimede kaitseks.

-pakasekaitsekangas kaitseb külmaōrnu pōōsaid, ilu- ja okaspuid,, püsililli ja ronitaimi külma- ja kevadpäikese kahjustuse eest.

Kaubanduses on kõiki neid kangaid saada. Oma aias olen kasutanud varjutuskangast okaspuude kaitsmiseks, katteloori kevadel taimede kaitsmiseks hiliskülmade eest, pakasekaitsekangast tüviroosi talviseks kaitsmiseks.

Servamaterjalid

Takistamaks muru levikut murualast väljapoole, istutusalasse, peenrasse või sillutisse on vajalikud servamaterjalid. Servamaterjal peab olema ilmastikukindel ja stabiilne ning soovitavalt märkamatu. Kindlasti ei tohi muruserv ka niitmist segada.

Servamaterjaliks sobib puit. Kaubanduses müüakse kahte moodi puidust palissaade: jäikpalissaad, mida saab kasutada sirgete peenarde puhul ja rullpalissaad, mida saab kasutada ka looklevate istutusalade piiramiseks.Palissaade on 15-30 cm kõrgusi.Lihtne ja üsna soodsa hinnaga lahendus on ka see, kui paigaldate muru serva 10 cm laiune servalaud ja seda nii, et laua ülemine serv jääks maapinnaga tasa. Sellise lauaga saab viimistleda ka looklevaid või ringikujulisi muruservi, kui saagida enne laua painutamist risti sooned kuni poolde laua paksusesse. Mida õhem laud, seda kergem on vabakujulist serva vormida.
Turbapätsidega sobib viimistleda turbaaedade servi. Turbapätse lõigake sae või noaga. Päts sammaldub soodsates tingimustes ühe suvega, tulemus on looduslähedane ja sobib väga hästi metsaaeda. Pätsidest servapiirde puuduseks on see, et isekülviga pätsidesse sattunud kõrrelised hakkavad kasvama ja neid on sealt võimatu välja rohida.
Istutusalasid saab servata ka betoonst tänavakivide , graniidist saetud nn täringukividega jm.
Looklevat serva on hea viimistleda 5cm läbimõõduga kumerate ja nõgusate ühenduskohtadega Ikodori murutee äärekividega. Saab kasutada ka looduslikke pae- ja munakive.
Aianduskauplused pakuvad ka plastmaterjalist muruservi, kuid paljud asjatundjad neid ei soovita.
Kõige vähemmärgatav, kuid kallim on metallist muruserv. Müügil on eri paksuse, laiuse ja pikkusega metallserva mooduleid. Õnnestunud toode on näiteks EverEdge’i kinnitused – lihtsad ja keevitada pole tarvis. Valida saab ka värvitoonide vahel.