Turbapeenar

Turbapeenar

http://www.aiaidee.ee/lihtne-korgpeenar/kuidas-ehitada-korgpeenart_00010/

Turbapeenar on spetsiaalne istutusala ja kasvukeskkond niiskus- ja varjulembestele ning happelist toitainetevaest ja õhurikast mulda armastavatele taimedele. Turbaaias saab kasvatada nii tuntuid kui vähemtuntuid põnevaid hapulembeseid puit- ja rohttaimi.

Turbapeenra rohttaimed

Eesti keel	Ladina keel	Kõrgus	Õitsemise aeg
harilik laanesõnajalg	Matteuccia struthiopteris	0,8 m
naistesõnajalg	Athyrium filix-femina	0,6-1,5 m
südajalehine bergeenia	Bergenia cordifolia	0,2-0,3 m	mai-juuni
sinihall hosta	Hosta sieboldiana	0,6-0,8 m	juuli
väike igihali	Vinca minor	0,1-0,2 m	juun-juuli
alpi epimeedium	Epimedium alpinum	0,2-0,4 m	mai-juuni
siberi valdsteinia	Waldsteinia ternata	0,1-0,2 m	mai-juuni
sügisene emajuur	Gentiana septemfida	0,3 m	august september
amuuri adoonis	Adonis amurensis	0,1-0,2 m	aprill-mai
tiibeti priimula	Primula florindae	0,5-1 m	juuni-august

Turbapeenra puittaimed

Eesti keel	Ladina keel	Kõrgus	Õitsemise aeg
dauuria rododendron (igihaljas)	Rhododendron dauricum	0,8-1,2 m	mai
bakeri rododendron (heitlehine)	Rhododendron cumberlandense	1-1,2 m	juuni-juuli
mägi-võlupõõsas	Fothergilla major	1,5 m	mai
aedhortensia	Hydrangea paniculata	2-3 m	juuli-september
ahtalehine kalmia	Kalmia angustifolia	0,8 m	juuni

Turbapeenra saab rajada maapinnaga tasa või kõrgema.

Esimesel juhul peab kaevama maase peenra suuruse augu.Turba ja pinnase eraldamiseks võime augu enne turbaga täitmist kilega või peenravaibaga vooderdada.  Kui isoleeriv kiht on täiesti vettpidav, siis ei pääse ümbritsevas pinnases olev vesi auku turvast neutraliseerima. Paraku ei pääse vihmavesi ka august välja ja juurte ümber tekib liigvee tõttu vältimatult anaeroobne keskkond, mis taime hukutab. Peenravaip küll takistab veevahetust pinnase ja turba vahel, kuid ei lõpeta seda täielikult. Turvas neutraliseerub aeglasemalt kui vooderdamata augu korral. Oht, et augus olev turvas on taimedele sobivast märjem, jääb ka peenravaibaga vooderdades alles. Augukaevamise meedod sobib paremini kui turbapeenar asetseb loodusliku astangu servas või künka tipus, sellisel juhul valgub pinnases olev vesi allapoole ega jää augus olevasse turbasse.

 Lihtsam ja kindlam viis on rajada turbapeenar maapinnast kõrgemale.  Selleks kaetakse maapind esmalt peenravaibaga, nii ei ole ohtu, et umbrohi turbaaeda sisse kasvab. Turbapeenra ääristamiseks sobivad turbapätsid, maakivid või palginotid.  Enamus allikaid peab paekivi sobimatuks turbapeenra ääriseks, kuid Arnold Hannusti sõnul võib ka seda materjali kasutada ja see ei kujuta äärisena mingit ohtu taimedele. Võib kasutada  ka mitut materjali koos kui see sobib. Turbapeenra äärise kõrgus peaks olema umbes 20 cm ehk ühe tavalise turbapätsi tüsedus. 

Vastavalt aiale võib teha nii kandiliste kui looklevate joontega turbaaia. Turbapätsid tuleb enne ladumist korraks vette uputada,  see on vajalik selleks, et pätsid imaksid endasse niiskust.  Et pätsid omavahel kenasti ühtiksid, lõigatakse need leivanoaga täpselt sellisesse mõõtu nagu vaja.  Kui turbaaias on plaanis teha mõni osa kõrgem, siis saab pätse ka üksteise peale laduda. Sel juhul on soovitav need omavahel grilltikkude või väikeste bambuskeppidega (ei mädane) fikseerida.

 Kui servad laotud, siis lõigatakse turbapätside välimine serv leivanoaga poolvilltu maha. See on vajalik selleks, et pätside välimine serv ei kuivaks ja nii püüavad pätsid ka niiskust paremini. Turbaaia sisemus täidetakse hapu freesturba ja pätside lõikamisest ülejäänud turbaga. Lisaks turbale on väga kasulik turbaaia turbasse segada sisse veel jämedat männikoorepuru. Siia sobib ka kehvema kvaliteediga koorepuru. Koorepuru eesmärgiks on muuta turbaaia mulda õhulisemaks. Samuti on hea lisada liiva.Turbaaia substraadiga täitmise juures pange algul turvast peenrasse kuhjaga, sest aja jooksul vajub turvas pea 15-20% kokku. Tavaliselt on freesturvas ostes väga kuiv. Turbaaeda turvast lisades tuleb turvast pidevat kasta ja segada.  Kindlasti peab turvas aga peale kastmist ühtlaselt niiske olema. 

Silmas tuleb pidada ,et turbapeenrasse ei sobi alumiste kihtide tume turvast. Oma värvilt ja mõneti ka struktuurilt sarnaneb ta mullale - seega aeda justkui parim, kuid  sinna vajame heledat, pindmisemat turvast. Sobib jämedama fraktsiooniga neutraliseerimata väetiseta turvas.

Taimede istutamisel tuleks grupeerida eraldi rammusamat mulda vajavad taimed ja nendele siis seda ka lisada. 

Kui soovi on, võib peenra  katta ka multšiga. Selleks sobib hästi männikoore multš.

Turbapeenar on parem rajada poolvarjulisse kohta. Selleks sobib hästi männipuude lähedus, sest nende juured tungivad sügavale ja teised taimed saavad nende all edukalt kasvada.

Kui turbaaed on ükskord juba rajatud, siis edasine hooldus on väga lihtne. Paari aasta möödudes kattuvad esmapilgul tehislikult mõjuvad turbapätsid mõnusa samblaga. Umbrohu rohimist tuleb turbaaias oluliselt vähem ette kui tavalises peenras, sest puhas freesturvas ei sisalda umbrohuseemneid. Kõiki hapulembeseid taimi väetatakse kord aastas varakevadel rododendronile või mustikale mõeldud väetistega.  Kui teie turbaaed sai rajatud päikeselisele kasvukohale, tuleb igihaljaid taimi, eeskätt igihaljaid rododendroneid, varjutada varjutusriidega varakevadise päikese eest.

Kokkuvõttes võib öelda, et internetis on mitmeid lehekülgi, mis annavad hea  ülevaate, kuidas turbapeenart rajada. Youtube’s olid  Arnold Hannuse ja Mihkel Saare nõuannetega videod, mis olid väga arusaadavad  ja kokkuvõtlikud ning aitasid mind palju .

Kõige rohkem kõhklusi tekitas minus taimede valik ja eriti rohttaimede valik turbaaeda.

Materjale uurides erilist „ ahhaa“ efekti just ei tekkinud, kuid paekivi kasutamine turbaaias oli uus, kuigi ise Lõuna- Eestis kasutaksin siiski raudkivi, kände ja turbapätse. Samuti see, et kindlasti turvas oleks jämeda struktuuriga, väetisteta, neutraliseerimata pinnakihi turvas.

Kasutatud allikad

http://ak.rapina.ee/katrinu/Pysililled3/turbaaeda_sobivaid_psililli.html

http://www.aiandus.ee/art_loe.php?id=2

http://www.rodoaed.ee/rododendronite-peenra-rajamine/

http://www.vaskanarbik.ee/Rabaaia-rajamine

https://www.youtube.com/watch?v=oAb2AYVe8R0

https://www.youtube.com/watch?v=-gf5CL5wpRk

http://www.aiaidee.ee/lihtne-korgpeenar/kuidas-ehitada-korgpeenart_00010/