Turbapeenar
 |
| http://www.aiaidee.ee/lihtne-korgpeenar/kuidas-ehitada-korgpeenart_00010/ |
Turbapeenar on spetsiaalne
istutusala ja kasvukeskkond niiskus- ja varjulembestele ning happelist
toitainetevaest ja õhurikast mulda armastavatele taimedele. Turbaaias saab
kasvatada nii tuntuid kui vähemtuntuid põnevaid hapulembeseid puit- ja
rohttaimi.
Turbapeenra rohttaimed
|
Eesti keel
|
Ladina keel
|
Kõrgus
|
Õitsemise aeg
|
|
harilik laanesõnajalg
|
Matteuccia struthiopteris
|
0,8 m
|
|
|
naistesõnajalg
|
Athyrium filix-femina
|
0,6-1,5 m
|
|
|
südajalehine bergeenia
|
Bergenia cordifolia
|
0,2-0,3 m
|
mai-juuni
|
|
sinihall hosta
|
Hosta sieboldiana
|
0,6-0,8 m
|
juuli
|
|
väike igihali
|
Vinca minor
|
0,1-0,2 m
|
juun-juuli
|
|
alpi epimeedium
|
Epimedium alpinum
|
0,2-0,4 m
|
mai-juuni
|
|
siberi valdsteinia
|
Waldsteinia ternata
|
0,1-0,2 m
|
mai-juuni
|
|
sügisene emajuur
|
Gentiana septemfida
|
0,3 m
|
august september
|
|
amuuri adoonis
|
Adonis amurensis
|
0,1-0,2 m
|
aprill-mai
|
|
tiibeti priimula
|
Primula florindae
|
0,5-1 m
|
juuni-august
|
Turbapeenra
puittaimed
|
Eesti keel
|
Ladina keel
|
Kõrgus
|
Õitsemise aeg
|
|
dauuria rododendron
(igihaljas)
|
Rhododendron dauricum
|
0,8-1,2 m
|
mai
|
|
bakeri rododendron (heitlehine)
|
Rhododendron cumberlandense
|
1-1,2 m
|
juuni-juuli
|
|
mägi-võlupõõsas
|
Fothergilla major
|
1,5 m
|
mai
|
|
aedhortensia
|
Hydrangea paniculata
|
2-3 m
|
juuli-september
|
|
ahtalehine kalmia
|
Kalmia angustifolia
|
0,8 m
|
juuni
|
Turbapeenra saab rajada maapinnaga tasa või kõrgema.
Esimesel juhul peab kaevama maase peenra suuruse augu.Turba ja pinnase eraldamiseks võime augu enne turbaga täitmist kilega või peenravaibaga vooderdada. Kui isoleeriv kiht on täiesti vettpidav, siis ei pääse ümbritsevas pinnases olev vesi auku turvast neutraliseerima. Paraku ei pääse vihmavesi ka august välja ja juurte ümber tekib liigvee tõttu vältimatult anaeroobne keskkond, mis taime hukutab. Peenravaip küll takistab veevahetust pinnase ja turba vahel, kuid ei lõpeta seda täielikult. Turvas neutraliseerub aeglasemalt kui vooderdamata augu korral. Oht, et augus olev turvas on taimedele sobivast märjem, jääb ka peenravaibaga vooderdades alles. Augukaevamise meedod sobib paremini kui turbapeenar asetseb loodusliku astangu servas või künka tipus, sellisel juhul valgub pinnases olev vesi allapoole ega jää augus olevasse turbasse.
Lihtsam ja kindlam viis on rajada
turbapeenar maapinnast kõrgemale. Selleks kaetakse maapind esmalt
peenravaibaga, nii ei ole ohtu, et umbrohi turbaaeda sisse
kasvab. Turbapeenra ääristamiseks sobivad turbapätsid, maakivid või
palginotid. Enamus allikaid peab paekivi sobimatuks turbapeenra ääriseks, kuid Arnold Hannusti sõnul võib ka seda materjali kasutada ja see ei kujuta äärisena mingit ohtu taimedele. Võib kasutada ka mitut materjali koos kui see sobib. Turbapeenra
äärise kõrgus peaks olema umbes 20 cm ehk ühe tavalise turbapätsi tüsedus.
Vastavalt aiale võib teha
nii kandiliste kui looklevate joontega turbaaia. Turbapätsid tuleb enne
ladumist korraks vette uputada, see on vajalik selleks, et pätsid
imaksid endasse niiskust. Et pätsid omavahel kenasti ühtiksid,
lõigatakse need leivanoaga täpselt sellisesse mõõtu nagu vaja. Kui
turbaaias on plaanis teha mõni osa kõrgem, siis saab pätse ka üksteise peale
laduda. Sel juhul on soovitav need omavahel grilltikkude või väikeste
bambuskeppidega (ei mädane) fikseerida.
Kui servad laotud,
siis lõigatakse turbapätside välimine serv leivanoaga poolvilltu maha. See on
vajalik selleks, et pätside välimine serv ei kuivaks ja nii püüavad pätsid ka
niiskust paremini. Turbaaia sisemus täidetakse hapu freesturba ja pätside
lõikamisest ülejäänud turbaga. Lisaks turbale on väga kasulik turbaaia
turbasse segada sisse veel jämedat männikoorepuru. Siia sobib ka kehvema
kvaliteediga koorepuru. Koorepuru eesmärgiks on muuta turbaaia mulda
õhulisemaks. Samuti on hea lisada liiva.Turbaaia substraadiga täitmise juures pange algul turvast
peenrasse kuhjaga, sest aja jooksul vajub turvas pea 15-20% kokku. Tavaliselt
on freesturvas ostes väga kuiv. Turbaaeda turvast lisades tuleb turvast pidevat
kasta ja segada. Kindlasti peab turvas aga peale
kastmist ühtlaselt niiske olema.
Silmas tuleb pidada ,et turbapeenrasse
ei sobi alumiste kihtide tume turvast. Oma värvilt ja mõneti ka struktuurilt
sarnaneb ta mullale - seega aeda justkui parim, kuid sinna vajame heledat, pindmisemat turvast. Sobib jämedama fraktsiooniga neutraliseerimata väetiseta turvas.
Taimede istutamisel tuleks grupeerida eraldi rammusamat mulda vajavad taimed ja nendele siis seda ka lisada.
Kui soovi on, võib peenra katta ka multšiga. Selleks sobib hästi männikoore multš.
Turbapeenar on parem rajada poolvarjulisse kohta. Selleks sobib hästi männipuude lähedus, sest nende juured tungivad sügavale ja teised taimed saavad nende all edukalt kasvada.
Kui turbaaed on ükskord juba
rajatud, siis edasine hooldus on väga lihtne. Paari aasta möödudes kattuvad
esmapilgul tehislikult mõjuvad turbapätsid mõnusa samblaga. Umbrohu rohimist
tuleb turbaaias oluliselt vähem ette kui tavalises peenras, sest puhas
freesturvas ei sisalda umbrohuseemneid. Kõiki hapulembeseid taimi
väetatakse kord aastas varakevadel rododendronile või mustikale mõeldud
väetistega. Kui teie turbaaed sai rajatud päikeselisele kasvukohale,
tuleb igihaljaid taimi, eeskätt igihaljaid rododendroneid, varjutada
varjutusriidega varakevadise päikese eest.
Kokkuvõttes võib öelda, et internetis on mitmeid lehekülgi, mis annavad hea ülevaate,
kuidas turbapeenart rajada. Youtube’s olid
Arnold Hannuse ja Mihkel Saare nõuannetega videod, mis olid väga
arusaadavad ja kokkuvõtlikud ning
aitasid mind palju .
Kõige rohkem kõhklusi
tekitas minus taimede valik ja eriti rohttaimede valik turbaaeda.
Materjale uurides erilist „
ahhaa“ efekti just ei tekkinud, kuid paekivi kasutamine turbaaias oli uus,
kuigi ise Lõuna- Eestis kasutaksin siiski raudkivi, kände ja turbapätse. Samuti
see, et kindlasti turvas oleks jämeda struktuuriga, väetisteta,
neutraliseerimata pinnakihi turvas.
Kasutatud allikad
http://www.aiandus.ee/art_loe.php?id=2
https://www.youtube.com/watch?v=oAb2AYVe8R0
https://www.youtube.com/watch?v=-gf5CL5wpRk
http://www.aiaidee.ee/lihtne-korgpeenar/kuidas-ehitada-korgpeenart_00010/
